Iga hääl loeb: kolm näidet lähiminevikust

kollaaž

(Pildil: paremal David Yancey, vasakul ülal Viktoria Ladõnskaja-Kubits, vasakul all Stephen Gethins)

Viimastel Riigikogu valimistel anti üle Eesti kokku pea 578 000 häält. St 578 000 inimest, kes pidasid vajalikuks anda oma panus sellesse, et nende riiki juhitaks nii nagu nemad seda soovivad. Tänase seisuga (kell 19.00) on elektrooniliselt sama teinud 182 620 inimest. Neid numbreid vaadates võiks pessimistlikult küsida, et mida konkreetselt üks hääl muuta võib? 1000 häält ehk küll, aga 1? Tegelikult võib üks hääl oi-oi kui palju mõjutada!

Toon siinkohal välja kolm näidet lähiajaloost, kus üks hääl on toonud kaasa olulise muutuse rahva esindajate koosseisus.

Eesti 2015 – Sester või Ladõnskaja?

Me ei peagi kaugemale minema kui viimaste Riigikogu valimisteni. Valimiste õhtul näitasid esmased tulemused, et senine IRLi juhtivpoliitik Sven Sester jääb parlamendist välja. 1394 häälest jäi sel korral väheks. Tema asemel oli parlamenti siirdumas Viktoria Ladõnskaja-Kubits (toona Ladõnskaja), kellele usaldas oma hääle 1395 inimest. Sedasi oligi riigikogus juures inimene, kes oli korraga noor, naine ja vene päritolu. Harv kombinatsioon riigikogus.

Kuid järgmisel päeval olukord muutus! Hääled loeti üle ja selgus, et Ladõnskaja on ekslikult saanud kaks teenimatut häält (Ühel sedelil polnud templit ja teisel oli valija oma numbri maha tõmmanud ja uuesti kirjutanud) ning tulemuseks 1393 häält. Ühe häälega taas Sester peal. Aga ei piirdunud asi sellegagi! Hääled loeti veel kolmandatki korda üle. Tulemus – Ladõnskaja hääled jäid muutmata, aga nüüd kaotas kaks häält Sven Sester. 1392 häält ja ühehääleline võit Ladõnskajale.

Lühidalt – ühest häälest sõltus, kas riigikokku saab uus liige või seal juba karastuse saanud poliitik.

2017 USA – Kui tulemuse otsustab loos

USA poliitikas tasub silma peal hoida väga mitmel tasandil. Erinevalt Eestist on tegu föderaalriigiga ning otsustustasandeid omajagu rohkem. Kuid sisuliselt kõikidel tasanditel kuulub poliitiline juhtimine kas vabariiklastele või demokraatidele. Tegu on suuresti vastanditega ning seega on suur erinevus selles, kas osariiki või riiki tervikuna juhivad vabariiklased või demokraadid. Aga just üks hääl võinuks aidata demokraadid Virginia osariigi delegaatide kojas (house of delegates) ühele pulgale vabariiklastega, omades võrdselt 50 kohta kojas.

2017. aasta valimiste eel oli vabariiklastel kojas 66 kohta demokraatide 34 vastu. Nende populaarsuse langus (Aitäh, Donald!) tõi kaasa aga selle, et enne 94 valimisringkonna hääletustulemuste kinnitamist oli seis 50-49 vabariiklaste kasuks. 16 kohta oli juba kaotatud, aga kas ka seitsmeteistkümnes?

Senine ringkonna esindaja, vabariiklane David Yancey kogus esmaste tulemuste järgi 13 häält enam kui tema oponent, demokraat Shelly Simmonds. Pärast tulemuste täpsustumist selgus, et Yancey ja Simmonds olid kogunud võrdselt 23 215 häält. Nüüd polnud muud teha, kui loosiga selgitada, kumb pääseb kotta. Fortuuna naeratas vabariiklastele ning kahekohaline enamus oli kojas saavutatud. Oleks kasvõi üks inimene rohkem andnud hääle Simmondsi poolt…

2017 UK – Aitäh neile kahele, kes otsustasid jääda alles!

Suurbritannia parlamendi algust tuletatakse aastast 1215, kui kuningas John (Maata) allkirjastas Magna Carta. 800-aastase ajaloo jooksul on juhtunud nii mõndagi, kuid 2017. aasta üldvalimiste tulemused Kirde-Fife’is paistavad isegi nii pika ajaloo seest välja.

Theresa May poolt välja kuulutatud valimised polnud pettumuseks ainult konservatiividele, vaid ka Šoti Rahvaparteile (SNP). Kui 2015. aasta valimistel sai SNP alamkojas 56 kohta, siis kaks aastat hiljem usaldasid valijad neile 35 mandaati. Kuid võinuks minna ka hullemini.

2015. aasta valimised olid SNP-le edukad ning mitmete teiste ringkondade kõrval suutsid nad võidu võtta ka Kirde-Fife’is. Päästjaks kujunes 39-aastane Stephen Gethins, kes suutis seljatada liberaaldemokraatide esindaja Tim Bretti ja kõik teised. Võit oli veenev! 18 523 häält ehk umbes 4500 häält rohkem kui Brettil, rääkimata teistest.

Kuid aastad pole vennad. BREXITi tuules polnud ka SNP seis kiita ning valimised ei tulnud nende jaoks kõige sobivamal ajal. Seda väljendasid ka valimistulemused ning hästi ei läinud ka Gethinsil. Senisest 18 523 häälest oli järele jäänud 13 743. Kuid sellest piisas! Pärast kolme ülelugemist jäi liberaaldemokraatide esindaja Elizabeth Richesi saagiks 13 741 häält. Kaotusekibedus oli suur, kuid liberaalid ei hakanud pilli pikemalt lõhki ajama ning leppisid valimistulemustega. Gethins jäi alamkoja liikmeks ning võis kergendatult hingata. Ning tänada neid kahte valijat, kes siiski jäid tema paati.

Kokkuvõtvalt

Üks hääl võib mõjutada parlamendi isikkoosseisu, aga ka seda, milline maailmavaade esinduskogus domineerib. Riigikogu valimistel hääletamisega on nagu Eesti laulul hääletamisega – kui piisavalt paljud arvavad, et Taukar saab niikuinii edasi ega pea vajalikuks tema toetuseks helistada, siis tõenäoliselt Taukar ei saa edasi. Erinevus on selles, et kui Taukarit võime me mistahes ajal uuesti ja uuesti kuulata, siis valida saame me vaid korra nelja aasta jooksul. Ning kaalul on oi-oi kui palju rohkem.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s