III päev koolis: Corlaer College ning tagasiside õpilastelt

“What a child can do in cooperation today, he can do alone tomorrow.” (Lev Võgotski)

Umbes sellise lausega võtaksin ma kokku selle, mida ma olen senimaani siin Amsterdamis näinud. Eriti pärast teist vestlust õpetaja Markiga ja Corlaeri kooli külastust. Tänases postituses räägin ma natuke Corlaeri koolist, mida Ijburgi kool teistekoolidega teeb ning senistest vestlustest õpilastega.

Innovaatiliste koolide võrgustik

Kuigi eelnevalt esile toodud Võgotski tsitaat keskendub ühe noore indiviidi arengule, võib seda ideed laiendada ka suuremale kooslusele, näiteks koolile. Kui sul on olemas mitu omavahel koostööd tegevat kooli, siis tõenäoliselt on need samad koolid võimelised tulevikus iseseisvalt arenema. Umbes sarnast põhimõtet kasutavad ka mõned koolid Amsterdami lähiümbruses.

Kuigi Ijburgi kool on üks väheseid koole, mis kasutab õppetöö läbiviimiseks eelnevates postitustes kirjeldatud filosoofiat, pole see siiski ainus seesugune õppeasutus. Et viia mind kurssi teiste innovaatiliste koolidega lähiümbruses, võttis Freek Wevers mind kolmapäeval kaasa ühele sündmusele Corlaer College’i nimelises koolis, kus mulle tehti kiire kuid informatiivne tuur. Tuuri viis läbi kooli direktor Robert.

Tegu on ühe kooliga, millega Ijburgi kool koostööd teeb. Vastastikku jagatakse õpetamise praktikaid, digitaalseid lahendusi kui ka kogemusi/infot, mida on saadud välisriikidest. Samasugust infovahetust tehakse teistegi koolidega ning kord on Ijburg teadmiste edastajaks, teinekord teistelt õppijaks.

Corlaer College

Corlaeri kool on Amsterdamist umbes 50 kilomeetri kaugusel asuv piirkonnakool, kus õpivad noored nii Amsterdamist kui ka mujalt lähiringkonnast. Sarnaselt Ijburgile on sealgi ühendatud kõik kolm keskkooli taset, täpselt samadel põhjustel kui Ijburgis. Kahes hoones tegutsevas koolis õpib kokku umbes 2000 õpilast, mõlemas hoones umbes sama palju. Huvitav on see, et üks hoone on ehitatud aastal 1999 nö klassikalise koolihoonena, mis lähtub koridoride süsteemist, ning teine 2006-ndal aastal valminud maja sarnaneb ülesehituselt Ijburgi kooliga. Ausalt öeldes meeldis Corlaeri uus maja mulle rohkem kui Ijburgi uus maja, sest see tundus olevat oluliselt avaram tänu klaasseintele, mida on seal ikka väga palju. Mulle tehti seal napilt üle 30 minuti kestnud tuur, mistõttu pole minu isiklik galerii sellest kuigi põhjalik. Seetõttu soovitan vaadata pilte lisaks siit ja siit. Vanemast majast ma pikemat juttu ei tee, kuna midagi sarnast võite kohata ka Viljandi Jakobsoni või Paalalinna koolis.

Nagu võib piltidelt näha, on ka nemad rakendamas avatud ruumi põhimõtet. Kooli direktor Robert ütles, et tema meelest võiksid klassiruumid olla ka eemaldatavate seintega, kuid mitte kõik ei pruugi tema entusiasmi jagada. Nagu ta isegi väitis, siis täiesti piirideta ruum võib teistele mõjuda vastupidi ahistavalt, mistõttu tuleb mingid suletud ruumid ikkagi tagada. Ehk siis päris üle võlli ei tasu asja ajada. Ruumid on loodud selliselt, et igal grupil oleks võimalik leida endale sobiv koht õppimiseks. Loomulikult tuleb õpetajale eelnevalt teada anda, kus plaanitakse õppida, kuid kokkuvõttes on õppimiseks sobivat pinda nii palju, et kuigi kaugele ei pea klassiruumist minema.

Corlaeri kooli õpilased kasutavad igapäevaseks õppetööks isiklikke Chromebook’e, mille kaudu saavad nad ligipääsu kõigile õppematerjalidele ning mis on nende otseseks töövahendiks, nii nagu Ijburgi õpilased kasutavad iPad’i. Ühtlasi on osadesse klassidesse pandud täiendavad lauaarvutid, et sooritada digitaalselt mahukamaid töid. Näiteks oli kunstiklass varustatud vist kaheksa iMac’iga.

Võiks nüüd küsida, et mida need toredad vigurid noortele annavad? Robert rääkis, et nad mõõdavad aeg-ajalt mõlema maja noorte õpimotivatsiooni ning tema jutu järgi on uuema maja õpilastel püsivalt mõnevõrra kõrgem õpimotivatsioon. Tõsi, asi võib olla ka selles, et uuemas majas õpivad ka VWO taseme õpilased (soovitan lugeda eelmise päeva ülevaadet), kuid midagi võib see siiski meile öelda. Robert ise seletas seda tõsiasjaga, et uuem maja annab noortele rohkem võimalusi oma õpikeskkonna kujundamiseks, mistõttu tajub noor rohkem iseenda rolli õppetöö kujundamise juures. Teatud iva on selles olemas, sest kuivõrd inspireeritud saad sa olla kohas, kus on neli tellisseina, millest välja minnes vaatavad sulle vastu veel neli tellisseina, mille sisse on eksinud paar 1,5×1,5m akent?

Mis puudutab õppetöö ülesehitust, siis alusfilosoofia on seal sama mis Ijburgi koolis, mistõttu ma sellele hetkel ei keskendu, kuna sellest sai kirjutatud pikemalt eilses postituses.

Mida arvavad oma koolist Ijburgi õpilased?

Üks asi on see, mida arvavad kooli juhid ja õpetajad, kuid olulisemgi on see, mida arvavad õpilased. Siin veedetud aja jooksul olen suhelnud ühe noorema astme grupiga ning ühe vanema astme grupiga. Mõlemal juhul on tegu olnud väga avatud suhtlejatega. Kui nooremate õpilaste puhul oli tegu õpetajate poolt ette söödetud noortega, siis vanemad noored võtsin ma ise sobival hetkel rajalt maha.

Mis oli kahe grupi puhul ühist, oli avatud ruumi meetodi ning eri tasemete koos tegutsemise kiitmine. Mõlemad grupid leidsid, et avatud ruum annab neile juurde vabadust ning võimaluse otsustada, kuidas nad täpsemalt ülesannete sooritamisele lähenevad. Samas tõid nad koheselt välja, et koha valik tuleb õpetajaga kooskõlastada ning päris igat seltskonda õpetaja siiski enda silma alt ära ei lase. Kuigi õpetajad käivad gruppide vahel ringi, on nad selgelt osade noorte juures rohkem kui teiste juures. Need on nn jutukamad noored, kellel on raskem ülesande sooritamisele keskenduda ja kelle tööd peab õpetaja hoolikamalt vaatlema. Seda olid varasemalt maininud ka õpetajad, aga õpilased tõid selle aspekti vaat et kohe alguses välja. Nooremale grupile meeldis väga ka digitaalses keskkonnas tegutsemine, sest sedasi on neile vajalik informatsioon ühest kohast kättesaadav ning nad ei pea suuri kotte paksude õpikutega kaasas kandma. Seda peab küll ütlema – koolikotid on siinsetel noortel tavatult väikesed.

Vanemad õpilased meenutasid hea sõnaga oma kahte esimest aastat Ijburgi koolis ning pidasid neid oma koolitee parimateks. Sama hea sõnaga ei meenutanud nad aga käesolevat (viiendat aastat) ning sellele eelnenut õppeaastat. Põhjus aga polnud mitte avatud ruumis või filosoofias, mida kool esindab, vaid pigem õpetajates. Nimelt on viimaste aastate jooksul tulnud kooli palju uusi (ja noori) õpetajaid ning vanemad olijad on leidnud endale rakendust kas muu töö peal või läinud pensionile (ka Hollandis on õpetajaskond vananemas). Kuna tegu on kasvava organisatsiooniga, on kool püüdnud leida võimalikult kiiresti uusi õpetajaid, et uusi klasse avada, kuid see tähendab ka seda, et tööle on võetud palju noori, kellel õpetajaks olemise kogemus kas puudub või on väga napp. Seda tõdes ka vanemate astmete osakoolide juhataja, kes pidas üheks raskuseks tänases süsteemis uute õpetajate leidmist. Sellest tulenevalt ollaksegi sunnitud tööle võtma noori alles ülikoolis õppivaid inimesi, kelle väljaõpe on veel poolik või kogemused puudulikud. Võimalik et just seetõttu ütlesid vanemate gruppide noored mulle seda, et neil on raskem noorte, mitte vanemate õpetajatega, keda pigem heade sõnadega mainitakse.

Puudusena nimetasid õpilased ka seda, et kohati erinevad nende õppegruppide suurused. Kui mõnes aines (nt inglise keeles) võib grupis olla korraga vaid 8 õpilast, siis teises aines (nt bioloogias) võib klassis olla lausa 32 õpilast. Ideaalis näeksid nad ise seda, et grupid oleks pidevalt ühtlase suurusega.

Toon siin välja ka ühe tõsiasja, mille jätsin eile nimetamata. Nimelt ei toimu pärast esimest kahte õppeaastat enam segarühmades õppimist ning iga suund hakkab rohkem keskenduma oma taseme õpingutele. Asi on lihtsalt selles, et ka siinsed koolid on riigieksamite ahelates, mistõttu tuleb mingil hetkel hakata valmistama neid oma taseme riigieksamiteks. Segagruppides oleks seda mõnevõrra keerulisem teha. Lühidalt, kui teistes Hollandi koolides lüüakse õpilased tasemegruppideks juba siis, kui nad on 12-aastased, siis Ijburgis toimub see mõnevõrra hiljem.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et õpilased olid kooli üldise ülesehituse suhtes positiivselt meelestatud, kuid murepilved kerkisid esile siis, kui tuli juttu õpetajatest ning nende ettevalmistusest. Nooremates astmetes õppimist ja segarühmades tegutsemist kiitsid aga mõlemad grupid ühtemoodi.

This slideshow requires JavaScript.

Järgmine postitus tuleb kusagil nädala lõpus, sest homme on mul nö lennupäev. Minu siin olemise aeg hakkab otsa saama ja viimases postituses keskendun ma nendele küsimustele, mida mainisin esimeses Amsterdami postituses, ning jagan muljeid minu teisest vestlusest õpetaja Markiga.

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s