Arendame, aga kõigi huvides

(Artikkel on ajendatud Kalvi Märtini 7. oktoobri Sakalas ilmunud arvamusloost «Uusarendused on kogu Viljandi huvides». Artikkel ilmus digitaalselt 11. oktoobri Sakalas.)
“Lähtume juhtimisel avatud ja kaasava valitsemise põhimõtetest, otsuste langetamisel seame kriteeriumideks otstarbekuse ja kogukonna huvide MAKSIMAALSE arvestamise.”

Just selline lause seisab Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna allkirjastatud Viljandi koalitsioonileppes. Kui ma seda tänavu aprilli lõpul võimuliidu koostöödokumendist lugesin, suhtusin sellesse suure skepsisega. Oli enam kui kahtlane, et liit, mis kaheksa-aastase koostegutsemise ajal eksponeeris arrogantsust ja ükskõiksust elanike tahte suhtes, suudaks teha oma valitsemisstiilis 180-kraadise pöörde. Vaadates viimase aja arenguid, tekib tunne, et kahtlustel oli alust.

1. oktoobri Sakalas kirjutati sellest, kuidas maavalitsus ei andnud heakskiitu linnavalitsuse ettevalmistatud detailplaneeringule, mille kohaselt peaks Paalalinna niinimetatud Näituse platsile rajatama kolm ridamaja. Maavalitsuse otsusel on selge alus. See on kohalike elanike vastuseis arendaja plaanile rajada esialgu kokkulepitud kolme eramaja ja ühe ridaelamu asemele kolm kahekorruselist ridaelamut.

Pannes ennast selle piirkonna elanike positsiooni, on ligi 80 linnakodaniku vastuseis mõistetav. Seega ei tee maavalitsus muud, kui kaitseb elanike huve.

Käesoleva loo kirjutamise ajendiks ei ole aga see vastasseis. Eriarvamusi tuleb ikka ette ja mõne targa mehe hinnangul kasvavadki just neist parimad lahendused. Mulle jäi negatiivselt silma linnavalitsuse suhtumine elanike tahtesse ja maavalitsuse otsusesse.

1. oktoobri artiklis lausub abilinnapea Kalvi Märtin taevast appi kutsudes, et üks maaomanik võibki oma krundi planeeringut muuta täpselt nii, nagu talle pähe tuleb. Samuti edastab ta sõnumi, et linnavalitsus ei kavatse planeeringus muuta midagi põhimõttelist.

7. oktoobri Sakalas püüab abilinnapea selgitada, miks arendus on hea. Ent selleski loos ei kajastu, et kohalike elanikega oleks vahepeal mingil määral vesteldud või kompromissi otsitud. Kui kompromissidest rääkida, siis tõenäoliselt on need sündinud esmaspäeviti linnavalitsuse istungitel linnavalitsuse liikmete endi vahel.

Ärge saage valesti aru: uusarenduste vastu pole ilmselt kellelgi midagi. Need muudavad tõesti nii mõnegi rajooni elavamaks ja ilusamaks, täpselt nii, nagu abilinnapea sõnab. Kuid mis tahes uusarenduse puhul on elementaarne küsida kooskõlastust inimestelt, kes on sinna oma krundid soetanud mingitel kindlatel eesmärkidel ja põhjustel, olgu selleks näiteks vaade, vaikus, looduslähedus või potentsiaal, et kinnisvara väärtus kasvab.

Kui seda ei tehta, võidakse kohalikelt ära võtta miski, mis on muutnud nende elupaiga just selliseks, nagu neile meeldib. Üks elanike soovidega maksimaalselt (!) arvestav linnavalitsus võtaks kuulda seda kriitikat, mida nood on teinud.

Kogu loo juures on kõige nukram, et praegune linnavalitsus on lubanud ametis püsida veel kaks aastat. Kas see tähendab, et näoga ettevõtja poole seismine, mida on lubatud ülalmainitud koalitsioonileppes, saabki meie linnas domineerivaks? Tundub küll nii minevat. Aga mine sa tea: on ju küsitav seegi, et seni üpris närviliselt tegutsenud võimuliit lõpuni püsib.

Kokkuvõttes soovitan linnal silmad lahti hoida ja mõelda sellele, kas uusarendusi oleks võimalik saada ka järveäärsesse piirkonda. Kuulduste järgi asub seal vähemalt üks suure ja musta majaga kinnistu, mille arendamist või vähemasti võsast puhastamist kogu piirkonna elanikud pikisilmi ootavad.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s