Pall saali teisest nurgast

Artikkel ilmus 20.05.2015 ajalehes “Sakala” 

VILJANDI LINNA juhtimises on viimase poolteise aasta jooksul asetleidnud seninägematuid sündmusi. Kuni tänavuse aprillikuuni polnud Eesti taasiseseisvumise järgses Viljandis juhtunud, et linna juhtiv koalitsioon läheb poole ametiaja pealt lõhki. Samuti ei mäleta paljud linlased selle aja jooksul teist säärast linnapead, kes oma tegevusega nõnda palju vastuolulist tähelepanu tõmbaks. Aga ükskord on ikka esimene kord.


13. märtsi Sakalas vaadeldi põhjusi, miks ikkagi IRL-i ja sotside võimuliit lagunes. Reformierakondlased Peep Aru ja Kalle Jents ning varem nonde endiste riigikogulaste erakonda sarjanud Ando Kiviberg on visanud palli sotside väravasse ning väidavad, nagu oleksid sotsid püüdnud välja mängida poliittehnoloogilist manöövrit linnapea kukutamiseks. Pean vajalikuks visata pall saali keskele tagasi ja toimunut saadikurühma nimel kommenteerida.

ÜTLEN ALUSTUSEKS lühidalt ja üheselt mõistetavalt: sotside saadikurühm ei ole kordagi ühelegi oma esindajale andnud käsku ega volitust alustada läbirääkimisi Reformierakonnaga ning ette valmistanud skeemi Ando Kivibergi kukutamiseks. Punkt.


Endise linnavalitsuse liikmena nendin, et kõnealune võimuliit oli peaaegu algusest saadik pingeline. Seda võis ka oodata: eesmärgid olid suured ja ametisse seatud inimestele antud ülesanded vastutusrikkad. Samas said mõlemad pooled aru, et osa isikuid alles õpib ametit, ning olid esialgu teineteise suhtes mõistvad. Tunnistati, et üleöö ei saagi kasvada parimaks oma ala esindajaks.


Ometi näitas aeg, et kas tahtlikult või tahtmatult ei leia IRL-i liikmete juhitavates valdkondades aset neid muutusi, milles olime 2013. aasta oktoobris partnerlust sõlmides kokku leppinud. Sellest ajendatult palusime koalitsioonipartneri 1. aprillil läbirääkimiste laua taha.


Olime omalt poolt välja toonud 15 murepunkti, mis puudutasid koalitsioonilepingut ja selle täitmist. Üks tähtsamaid neist oli spaahotelli rajamine, millest linnapea kogu aeg rääkis, kuid mille võimalikku investorit ta kordagi linnavalitsuse ette ei toonud. Ainus vastus oli, et teemaga tegeldakse. Kes ja kui palju tegeleb, ei tea.
Sarnane olukord valitses ja valitseb ilmselt tänaseni näiteks linna turundusplaani koostamises, ettevõtjate nõukoja käivitamises ja sotsiaalkeskuse rajamises.


Seega: sotside kriitika polnud suunatud mitte ühe isiku vastu, vaid osutas probleemidele, millega linnavalitsus oleks pidanud kollektiivselt tegelema.

NENDE PUNKTIDE lahendamiseni koalitsioon ei jõudnudki. Kuigi koosolekul olnud inimesed olid välja mõelnud juba probleemidega tööle asuvad töögrupid ja isegi kuupäevad, millal kokku saadakse, tuli mõni tund pärast koosviibimist sotsidele sõnum: teid enam ei vajata ja uueks partneriks saab Reformierakond.


Seega tekib õigustatult küsimus: kes ikkagi skeemitas? Paratamatult jääb mulje, et pärast «parimate poegade» riigikogust Viljandisse tagasi tulekut leppis kaheksa aastat koos linna valitsenud Reformierakonna ja IRL-i sõpruskond kokku, et vana olukord tuleb taastada. Seega võib 1. aprilli kohtumist pidada sotsidele tehtud halvaks naljaks, mitte püüdluseks tõesti murekohti lahendada.
Aga kuidas edasi?


Ando Kiviberg ütles, et võimuliidu lagunemise põhjustas isikutevaheline ebakõla. Vaevalt ta aga endale Reformierakonnast suuremad sõbrad saab. Reformierakond on tuliselt kritiseerinud linnapea topelt palga saamist ja nimetanud talle kuuluvat kinnistut Viljandi järve ääres «Jurrasic Parki» võttepaigaks. Seetõttu ei kujuta ma ette, et juhtimispinged uues liidus kuidagi leeveneksid. Ainus võimalus tekiks siis, kui linnapeast saaks marionett, keda uus partner oma soovide kohaselt väntsutama hakkab.

MÕISTAN, ET linnajuhtimine peab käima koostöös. Linna juhtivad isikud võivad omavahel sobida või mitte, aga ühine eesmärk – elanike heaolu tagamine – peab olema üle mis tahes isikutevahelistest ebakõladest. Esikohal peab olema eesmärkide elluviimine. Kui aga sellega toime ei tulda, peavad partnerid olema valmis teravaks kriitikaks.


Praegu tundub, et laiali läinud koalitsioonile saigi saatuslikuks aus ja avatud kriitika. Loomulikult on lihtsam välja mõelda vabandusi ja teha nägu, nagu oleks kõik korras. Kuid mis on selle hind?

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s