Suitsu tehti, palju joodi, nõnda rikkus majja toodi

(Lugu ilmus 16.04.2015 ajalehes “Sakala”)

UUE EESTI VABARIIGI valitsuse moodustavad Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Peaminister Taavi Rõivas nimetas seda visadusliiduks, irvhambad on seda kutsunud näiteks kõhklusliiduks, kaotajate koalitsiooniks ja stagnatsiooni koalitsiooniks.

Milliseks see võimuliit avalikkuse silmis kujuneb, näitab aeg. Kindel on aga, et 38 päeva kestnud konsultatsioonide tulemusena on ette võetud tähtsad teemad: lastega perede ja madalapalgaliste toimetuleku parandamine, laste sündi toetava keskkonna edasiarendamine, Eesti julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude alandamine, riigi ja kohaliku halduse reform ning ääremaastumise vähendamine.

Plaanitavad reformid nõuavad peale teotahte suuremahulisi investeeringuid: aastas lisaks hinnanguliselt 300 miljonit eurot. Paratamatult tekib küsimus: kust see raha võetakse? Tulumaksu ei tõstetud ja sotsiaalmaksu, millest tuleb enamik tervishoiusüsteemi rahastusest, alandatakse koos muude tööjõumaksudega. Kõige tõenäolisemad ja selgemad tuluallikad jäävad seega kas samaks või hoopistükkis kahanevad.

Seniste avalduste põhjal on teada, et riik plaanib suure osa investeeringuid katta niinimetatud paheliste toodete ja tegevuste täiendava maksustamisega. Sinna alla kuuluvad kütuse-, tubaka- ja alkoholiaktsiis. Samuti on plaanis kahekordistada trahvi päevamäära.

Esiti tundub, et selles pole midagi halba. Meie suur murekoht ongi rahva halb tervis. Alkoholi tarbimise näitaja inimese kohta annab naljatamisi öeldes põhjuse tänulik olla, et olemas on tšehhid, kes meist veel rohkem joovad. Noorte seas on suur probleem tubakatoodete kasutamine ning liigne autostuminegi annab endast üha rohkem märku. Seega võime lisanduva aktsiisiga saavutada mõningaid tänuväärseid muutusi.

PARAKU ON SELLISTESSE katteallikatesse sisse kodeeritud eetiline ebakõla. Vägisi jääb mulje, et valitsus ei plaani nimetatud muudatusi inimeste tarbimisharjumuste ümberkujundamiseks, vaid soovib neid rakendada riigieelarve rakendi ette. Tundub, et riik loodab paheliste harjumuste püsimajäämisele. Kuidas muidu saavad need olla katteallikad?

Kui eesmärk on rahva tervist parandada, ei ole loogiline järeldada, et paheliste toodete aktsiisi tõstmise kaudu hakkab raha märkimisväärselt juurde tiksuma. Pigem vastupidi: arvestama peaks sellest laekuva osa järjepideva vähenemisega eelarves.

Ma ei väida, et ametisse astunud valitsuse eesmärgid ning ettekujutus Eesti suurematest murekohtadest oleksid valed, kuid nende ideede realiseerimine tundub nimetatud katteallikate valguses enam kui küsitav. Praegu jääb igatahes mulje, et Reformierakond suutis 38-päevase konsultatsioonimaratoni jooksul ennast kehtestada ja suruda peale vana mantra: valitsus tulumaksu ei tõsta. Kurb on tõdeda, et valitsuspartnerid on sellega kaasa läinud.

Omaette küsimus on, kuidas kütuseaktsiisi tõstmine meie rahva heaolu suurendab. Plaanitav tõus järgmistel aastatel võib tähendada ränka põntsu nii ettevõtjatele kui üksikisikutele, kelle igapäevaelu nõuab palju ringisõitmist.

ILMSELT POLE OLEMAS valitsust, kes ei ütleks, et ta valitseb riiki heaperemehelikult. See tähendab, et ta teeb kõik ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kas pahede otsas ratsutamine on heaperemehelik, jäägu igaühe enda otsustada.

Mina loodan, et kui valitsus ei otsi paremaid katteallikaid, sunnib neid selleks rahvas, kes muudatuste valguses oma harjumusi muudab ja võimaluste piires pahedest loobub.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s