Viga nähti laita, kuid abist öeldi ära

Kuigi möödunud aastal kinnitatud kõrgharidusreform on alles rakendumas, näitab see välja oma suuri puudusi juba praegu. Kõige kahetsusväärsem on see, et loodud süsteem pole mitte pelgalt puudulik, vaid muudab olukorra vana süsteemiga võrreldes kordi raskemaks. Sama ennustab teha ka plaanitav stipendiumite süsteem, mis jätab soovida mitmes punktis.

Viimase kuu aja jooksul on meedias ilmunud mitmed artiklid olukordadest, kus vajaduspõhine õppetoetus jääb saamata just neil, kellel seda enim vaja läheb. Nii on toodud välja korduvad juhtumid, kus tudeng on seotud õppetoetuse saamise arvestamisel inimestega, kellega ta aastaid enam ühe katuse all pole elanud ning kellelt ta pole aastaid majanduslikku toetust saanud. Samuti on näiteid üksikvanemaga noortest, kes on gümnasistina toimetulekuks tööl käinud, kuid kes absurdsete kriteeriumite tõttu õppetoetusest ilma jäävad.

Olukorda ilmestab seegi fakt, et kuigi esialgu planeeriti vajaduspõhist õppetoetust umbes 37% tänavu sisse astunud tudengitele, siis tänase seisuga hakkab sellest osa saama vaid 16% sisseastujatest. Miks? Sest ülejäänud ei vastanud seatud kriteeriumitele. Siin aga ei saa öelda, et Eesti oleks vahepeal nii palju rikkamaks saanud, et abivajajate arv on järsult kukkunud. Põhjuseks on ikkagi vääralt seatud kriteeriumid. Seega on oht, et suur hulk sisseastujaid on sunnitud toimetulekuks töötama paralleelselt õpingutega, mis võib jätta oma pitseri õpitulemustele.

Antud olukord aga ei tule pauguna luuavarrest. Juba möödunud aastal hoiatati Haridus- ja Teadusministeeriumi selle eest, et taolise süsteemi rakendamisel satuvad ohu alla just need noored, kes õppetoetust enim vajavad. Sellest andsid märku nii üliõpilasesindajad kui ka parlamendi opositsioon. Ometi ei võetud soovitusi ega pakutavaid lahendusi kuulda ning täna saavad noored maitsta neid vilju, mille valitsus neile ette on visanud.

Stipendiumite saamine pole samuti lihtsam

Õppetoetuste süsteemi kõrval on teiseks lonkavaks jalaks plaanitav stipendiumite süsteem. Praeguse Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) plaani kohaselt hakatakse maksma tulemusstipendiume, mille saajate hulk saab olema kõigest 100 inimest kõigist Eesti tudengitest. Tõsi – makstava stipendiumi suurus saaks olema korralikud 320 eurot. Kuid kui sellest saaks osa tõesti vaid nii väike hulk üliõpilastest, siis kui paljud tudengid omaksid reaalset võimalust seda saada? Nagu ka tudengkond on öelnud: „1% või vähem vastuvõetud üliõpilaste arvust ei ole piisavalt sage tõenäosus stipendiumi saamiseks, et stipendium omaks tegelikku motiveerivat mõju üliõpilastele heade õpitulemuste saavutamiseks,…“ (EPL 14.10.2013). Seega kui me räägime tulemusstipendiumitest kui motiveerivast nähtusest, oleks kindlasti kasulikum kõneleda üliõpilaskondade liidu ettepanekust. Selle alusel saaks 10% tudengitest 100 eurot kuus. Summa on küll väiksem, kuid samas on saajate hulk suurem, ehk kasulikkus üliõpilastele üldisemalt oleks suurem.

Tulemusstipendiumite kõrval soovib HTM maksma hakata ka stipendiume riigi jaoks prioriteetsete erialade tudengitele ehk nn erialastipendiume. Kuid seda 160 euro suurust stipendiumi hakkaks saama vaid 15% kõigist prioriteetsete erialade tublimatest. Seega on tegu dubleeritud tulemusstipendiumiga, mille puhul on ebaselge, kui palju motiveeriks taoline stipendium noori prioriteetseid erialasid valima. Nende erialade entusiastid ehk eeldatavalt tugevamad õppurid, läheks ka ilma selle stipendiumita kõrgkoolidesse seda eriala õppima. Seega kas selline stipendium paneks noori üldisemalt ühe või teise aine kasuks mõtlema? Kardan et mitte. Terve mõistus ütleb, et mõju omaks see, kui kõik nende erialade tudengid toetust saaks.

Võttes HTM-i pakutud tulemus- ja erialastipendiumid kokku, on eeldatav tulemus see, et kuigi makstavate stipendiumite kogusumma pole riigi võimekust arvestades kõige hullem, saavad sellest osa vaid käputäis tudengitest. Seega on väga suur oht, et majanduslikult raskes seisus olevad tudengid ei saa õppetoetustest ilma jäädes abi ka stipendiumitest. Selle eest on valitsust hoiatanud nii tudengite esindajad kui ka Riigikogu opositsioon.

Aeg oleks hakata kuulama kõiki osapooli

Haridus- ja Teadusministeerium peab mõistma, et nad on poliitilise lubaduse täitmise soovis ära öelnud suurest abikäest, mida pakuti neile siis, kui vajaduspõhiste õppetoetuste küsimus möödunud aastal üleval oli. Täpselt sama tundub korduvat ka praegu stipendiumite puhul. Kuna kehtiv õppetoetuste süsteem on juba varajases staadiumis puudulik ning plaanitav stipendiumite süsteem omab peale mainitud murekohtade veelgi kitsaskohti, jääb üle vaid loota, et ministeerium võtab hetkeks reformimise tuhinas hoo maha. Võtaks hoo maha, et koos üliõpilaste, ülikoolidega kui ka teiste erakondadega otsida olukorrale toimiv ja kõiki osapooli rahuldav lahendus.

Sotsiaaldemokraadid esitasid juba möödunud kuul eelnõu, millega kõrvaldataks õppetoetuste ja õppelaenu seadusest punkt, mille alusel täisealised gümnaasiuminoored ei kuulu vajaduspõhise õppetoetuse arvestamisel üliõpilasega samasse leibkonda. Eelnõu rakendamisel muutuksid õppetoetuse saamise kriteeriumid oluliselt üliõpilasesõbralikumaks ning laiendaks toetuse saajate ringi. Hetkel veel eelnõud menetletakse, kuid loodetavasti mõistab Riigikogu enamus, et tegu oleks otsusega, mis oluliselt lihtsustaks õppetoetuse saamist.

Antud kujul jätkata ei saa. Õnneks on üliõpilaskonnad juba välja käinud omad lahendused ning sama on teinud ja tegemas teised osapooled. Kõige hullem, mida ministeerium praegu saaks teha, on abikätest ära öelda ning hambad ristis reklaamitud lubadust „täita“.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s