Juku ja Juhan võivad koos volikokku kuuluda

Ilmselt on juba kõigile teatavaks saanud, et 20 oktoobril toimuvad kohalike volikogude valimised. Sellest on selgelt märku andnud kandidaatide nägudega ehitud reklaampinnad, sotsiaalmeedia, tavapärasest paksemalt täitunud postkastid ning veel paljud muud nähtused. Samuti on maakonna leht tavapärasest natuke enam pööramas tähelepanu sellele, millega tegelevad parteid valimiskuupäeva eel.

Tähelepanelikumad on märganud, et tavapärasest enam on reklaammaterjalidel noori inimesi. Sedapuhku pole tegu pelgalt plakatite „vürtsitamiseks“ lisatud reklaamnägudega, vaid reaalselt kandideerida soovivate inimestega. Aeg on jõudnud sinnamaale, kus taasiseseisvunud Eestis sündinud inimesed on piisavalt vanad, et hakata kandideerima kohalikul tasandil volikokku. Mõnelgi inimesel võib tekkida küsimus, kas nii noored inimesed peaksid juba trügima kohta, mida üldiselt iseloomustavad keskealised härrad. Siinkohal pean vajalikuks vastata sellele küsimusele.

 

Noortel on puudusi… nagu nende vanematelgi

Esiteks defineeriksin, keda mina näen „noore“ inimesena. Vaatamata ütlusele, et inimene on noor siis kui ta tunneb ennast noorena, ei painutaks ma „nooruse“ piiri nõnda laiaks. Seaduste järgi on noorteks kuni 27-aastased inimesed. Üldiselt toimuvad pärast seda vanusepiiri inimese elus mõningad muutused, mis panevad teda vähe teisiti käituma/mõtlema (pere tekkimine, teatav kogemus tööturul jne). Samas võib teha selge vahe ka 24 ja 27 aastase vahel.

Tegemata pikka analüüsi, rahuldun ise seaduses esitatud vanusepiiriga, kuigi annan tõele au, et 18-aastane ja 26-aastane inimene on reeglina üsna erinevate elukogemustega. Kokkuvõttes ei oma selline piiritlemine aga väga suurt tähendust, kuid usun, et järgnevast tekstist on kergem aru saada, kui teatavad mõisted on paigas. Samas – ärgem lähtu sellest piirist liiga rangelt (egas inimene üleöö muutu J).

Liikudes tagasi küsimuse enda juurde, võib noorte puhul üldistavalt nimetada mõned positiivsed ja negatiivsed omadused. Peamiste miinustena on noorte puhul rõhutatud, et nad on sinisilmsed, kogenematud, oskustevaesed, liialt materiaalselt motiveeritud. Olles küll ise noor, ei hakka ma nimetatud negatiivseid omadusi iga hinna eest ümber lükkama. Mingi tõepõhi neil siiski on. Samas aga ei saa ma nõustuda, et just need omadused iseloomustavadki noori inimesi. Noorte puhul tunnustatakse ka nende julgeid ning uudseid mõtteid, positiivset ellusuhtumist, ambitsioonikust, kohanemisvõimet uues keskkonnas, õpivõimekust. Need kõik on head omadused, mis on kahtlemata eelised vanema põlvkonna ees.

Täpselt nagu meie vanematel, on ka meil, noortel, omad puudused, mida saame vaid aja jooksul parandada. Ega kogemused tule kobaras puuotsast, vaid ikka aastate jooksul. Samas võib kogemuste puudumine tulla kasuks – harjumuste puudumine võib olla aluseks uue ja efektiivsema harjumise kujunemiseks. Ehk siis need omadused, mis on meie miinused, on vanema põlvkonna plussid, ning vastupidi. Seega ei tasuks noori vaadata läbi mustade prillide, vaid tuleks kaaluda ka nende potentsiaali ning võimekust.

Noored tunnevadki „noorte teemasid“

Rääkides noorte sisenemisest poliitikasse, on tihti küsitud, et mida nad ühel või teisel positsioonil teha suudaksid? Lihtne vastus on, et nad esindavad noori. Kuid ilmselgelt ei rahulda selline vastus ei noori ennast ega ka vanemaid inimesi. Et anda selgem vastus, tuleb eristada erinevaid poliitika tasandeid. Lähtudes kohaliku omavalitsuse, ehk valla või linna tasandist, näen ma kohti, kus noored saaksid volikogus kasuks olla (kuid ega ma noorena muud ju öelda saakski 🙂 ). Riigi tasandil ma neid võimalusi nõnda palju ei näe, kuna riigi tasand hõlmab endas piltlikult 226 kodukohta, mille probleeme peab suutma üldistada. Kahjuks või õnneks on enamus noorte jaoks tegu liiga suure ülesandega, mille lahendamiseks tuleks omada ennem teatavat kogemust kohalikul tasandil.

Tulles aga tagasi kohaliku valla või linna tasandile, siis on teemasid, kus noored suudavad selgelt kasuks olla. Noortekeskuse töö, kohalike koolide olukord, noortele suunatud toetused, noorte võimalused linnas ettevõtlust edendada – need on kõik teemad, kus aktiivne noor inimene on võimeline kaasa rääkima. Loomulikult ei tähenda see seda, et kõik noored seda kindlasti teha suudaksid, kuid sama hästi ei suuda kõik vanema põlvkonna inimesed öelda, kuidas peaks linnas nt ettevõtlust arendama või kust teede ja tänavate remondiks raha juurde leida. Seega peab jällegi tõdema, et punktid, kus üks grupp jänni jääb, tuleb teine kasuks, ning vastupidi.

Noored on abiks, mitte tingimata juhiks

Kuid samas peab jääma realistiks – noored muudavad linnavolikogu tööd laiapõhjalisemaks, aga paraku leidub vaid üksikuid noori, kes on võimelised seda juhtima. Ühe linna juhtimine eeldab siiski teatavat kogemust nii tööturult kui ka „eluülikoolist“. Seega ei tasu ei karta ega loota, et noorte kandideerimine linnavolikokku tähendaks noorte püüdlust linnajuhtimist enda kätte allutada. Oma tutvusringkonna põhjal võin öelda, et noored soovivad vaid olla sama kuulatud linnakodanikud kui kõik teised.

Noored on väärtuslikud partnerid, kes toovad linnajuhtimisse värskust ning uusi perspektiive. Seega ei näe ma midagi halba selles, kui linnajuhtimises osaleks rohkem nooremaid inimesi. Ehk piltlikult öeldes, linn ei varise kokku, kui Juhanite seas paar Jukut istub. Pigem see rikastab ühte linna.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s